| Õppeaine kood | KOX020 |
| Õppeaine nimetus | Kaasaja kompositsioonitehnikad ja notatsioon |
| Õppekeeled | inglise |
| Täpsustus | HL, EL eriala BAK õppele, teistele valikaine |
| Õppejõud | Liisa Hirsch |
| Vastutav õppejõud | Liisa Hirsch |
| Eristav/mitteeristav hindamine | A | E | E |
| Semester | 1 | 2 | 3 |
| EAP | 3.00 | 3.00 | 3.00 |
| EAP kokku | 9 EAP |
| Tunnimaht kokku | 90 akadeemilist tundi |
Eesmärk
Kursuse eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi kompositsioonitehnika põhiküsimusi. 3. ainesemester on kohustuslik vaid HL erialale.
Õpiväljundid
Kursuse esimese semestri (sügissemester, A1) lõppedes on üliõpilane
1. omandanud helikõrguse teisendamise sageduseks ja vastupidi.
2. kirjutanud intervalle tempereeritud ja mitetempereeritud hälestustes.
3. kirjutanud “jätka algust”-ülesandeid diatoonilistes laadides (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia, joonia) ja früügia-dominant-laadis.
4. kirjutanud “jätka-algust“ -ülesande oktatoonilises laadis.
5. kirjutanud pitch axis-ülesande , mis kasutab pentatoonilisi ridu ja kvindiringi.
6. kirjutanud pikka staatilist nooti järkjärgult enam ja enam kaunistava meloodia.
7. rütmiseerinud Bartoki ja Ligeti kromaatilist tüüpi meloodia.
8. töötanud rangete ostinatodega (kell).
9. õppinud elementaarisete Max-mspi patchide näitel selgitama paari lihtsat elektronmuusika põhimõistet ja nende seost akustilise muusikaga: AM (tremolo) , FM (vibrato), ADSR.
10. õppinud noteerima naturaal- ja kunstlikke flazholette.
11. õppinud kasutama klastrimärki, veerandtoonimärke ja muid põhilisi 20. sajandi muusika graafilisi lisasümboleid.
Kursuse 2. semestri (kevadsemester, E2) lõppedes on üliõpilane:
1. omandanud teadmised erinevatest tekstuuri loomise võimalustest.
2. omandanud teadmised erinevate modulatsioonivõtete kasutamisest muusikas.
3. saanud kogemuse ruumipaigutuste, heliallika ja publiku suhestamise võimaluste ja sellega kaasnevate partituuritehniliste küsimuste osas.
4. omandanud teadmisi graafilise ja mitte-lineaarse notatsiooni võimalustest ja vormistamisest.
5. omandanud oskuse kompaktset, kuid protsessile kekenduvat tuumik-ideed leida, ning korrektselt vormistada. Samuti kogemuse seda tüüpi idee realiseerimisest koostöös muusikutega.
6. omandanud teadmisi heli füüsikalistest omaduste väikestest intervallisuhetest tulenevate helivõngete kui kompositsiooniliste võtete kasutamises.
7. omandanud teadmisi teksti partituuri funktsioonist ja selle vormistamisest teadvustades valikut erinevatest keelelis-grammatilistest võimalustest (käskiv kõneviis, tingiv kõneviis, kaudne kõneviis).
Kursuse 3. semestri (sügissemester, E3) lõppedes on üliõpilane:
1. omandanud teadmised proportsionaalse notatsiooni kasutamiseks oma muusikas.
2. omandanud kogemuse mitte-lineaarse notatsiooni kui ühe kompositsioonilise väljendusvahendi kasutamisest oma muusikas.
3. õppinud kasutama valikut laiendatud mänguvõtetest keelpillidel, puhkpillidel, ja löökpillidel, õppinud mänguvõtteid korrektselt noodistama, ning kirjutanud selleteemalise harjutuse.
4. omandanud teadmise erinevatest mikrotonaalsetest kõlaesteetikatest 20. sajandil.
5. omandanud teadmised ülemheli seeriast, selle häälestuslikest kõrvalekaldumistest 12-toon häälestusest, õppinud tundma keelpilli keelte füüsilisi omadusi ja flažolettide leidmise võimalusi (nodes), ning kirjutanud harjutuse teadmiste süvendamiseks.
6. omandanud kogemuse erinevatest ajaloolistest häälestustest (just intonation, mean tone) ning võimalikust notatsioonisüsteemist (Helmholtz-Ellis), mis võimaldab keerukad intervallisuhted täpselt kirja panna.
